Sissejuhatus

Kaasava disaini põhieeldus on tagada, et kogemused ja tooted on kasutatavad ja juurdepääsetavad kõigi võimetega inimestele, sealhulgas puuetega inimestele. Juurdepääsetavus peab olema tagatud, et võimaldada kõigil kasutajatel, olenemata nende füüsilistest või kognitiivsetest võimetest, edukalt suhelda ja sellest aru saada. Selleks, et muuta kasutusjuhendid kättesaadavaks paljudele kasutajatele, käsitletakse selles ajaveebi postituses ligipääsetavuse olulisust kasutusjuhendites ja antakse soovitusi kaasavaks disainiks.

Lihtne ja otsene keel

Et kasutusjuhendid oleksid kõigile kasutajatele kättesaadavad, on selge ja lihtne sõnastus ülioluline. Vältige tehnilist kõnepruuki ning muid sõnu ja fraase, mida teatud tarbijatel võib olla raske mõista. Selle asemel rääkige selgelt ja selgitage tehnilisi fraase või ideid, mida kasutatakse. Püüdke muuta teave võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks, võttes arvesse kasutajate erinevat kirjaoskuse taset ja lugemisoskust. Siin on mõned otsese ja sisutiheda keele olulised komponendid:

• Lihtne keel: Sihtrühmale teadaoleva põhisõnavara ja lausemustrite kasutamine on selge ja kokkuvõtliku keele loomisel hädavajalik. Vältige väga tehnilist terminoloogiat, mis võib tarbijaid solvata või segadusse ajada. Selle asemel kasutage otsest tavalist keelt, mis on paljudele arusaadav.
• Vähendage ebaselgust: Ebaselgus võib keeles tekitada arusaamatusi ja segadust. Selge ja sisutihe keelekasutus, andes selgeid ja üksikasjalikke juhiseid, püüab eemaldada ebakindlust. Teabe korrektseks väljendamiseks on vaja täpset ja illustreerivat keelt. Arusaadavuse ja selguse edendamiseks tuleks vältida mitmetähenduslikku terminoloogiat, uduseid sõnastusi ja avatud väiteid.
• Vähenda koondamist: Üleliigne või korduv teave võib sidepidamist ummistada ja tarbijatel raskendada põhipunktide mõistmist. Selge ja kokkuvõtliku keelekasutuse eesmärk on edastada teavet lühidalt, vältides asjatut kordamist.
• Keeruliste teemade lihtsustamine: Mõnikord on vaja keerulisi teemasid kasutusjuhendites selgeks teha. Lihtsa keelekasutus ja selgete selgituste pakkumine on selge ja kokkuvõtliku kirjutamise põhikomponendid. Kasutajad võivad teadmisi hõlpsamini mõista ja rakendada, kui ntamples, analoogiad ja samm-sammult juhised on lisatud.
• Kasutage aktiivset häält: Kasutage passiivse hääle asemel aktiivset häält, kuna esimene on selgem ja hõlpsamini mõistetav. See muudab sõnumi selgemaks ja huvitavamaks, määrates toimingu sooritajaks fraasi subjekti. Muutes juhised ja info selgemaks aktiivse kõne abil, väheneb arusaamatuste tõenäosus.

Organiseeritud ja struktureeritud teave

Kasutusjuhendites on süstemaatiline ja hästi organiseeritud küljendus juurdepääsetavuse tagamiseks hädavajalik. Teabe saab jagada seeditavateks tükkideks, kasutades pealkirju, alampealkirju ja täpploendeid. See muudab tarbijate jaoks käsiraamatuga tutvumise ja soovitud täpse teabe hankimise lihtsaks. Määrake selgelt sarnased teemad ja korraldage need koos, et teave liiguks loogiliselt ja loomulikult. Kõik kasutajad, isegi kognitiivsete piirangutega kasutajad, saavad organiseeritud raamistiku abil juhiseid hõlpsamini mõista ja järgida. Järgmised on mõned struktureeritud ja organiseeritud materjali olulised komponendid kasutusjuhendites:

• Pealkirjad ja alapealkirjad: Seotud teemade klassifitseerimiseks ja koostamiseks kasutage kirjeldavaid ja hõlpsasti loetavaid päiseid ja alampealkirju. Kasutajad võivad minna teatud huvipakkuvatesse piirkondadesse ja tänu pealkirjadele hõlpsasti eristada juhendi paljusid osi.
• Järjestusjärjestus: Teave tuleks esitada loogilises järjestuses, kasutades terminit "järjestus". Toimingud, tõrkeotsingu nõuanded, ohutuskaalutlused ja kogu asjakohane lisateave peaksid olema pärast sissejuhatust või kokkuvõtet.
• Täppidega või nummerdatud loendid: Kasutage järjestikuste toimingute, omaduste või asjade loetlemiseks täpp- või nummerdatud loendeid. See muudab tarbijate jaoks juhiste järgimise või konkreetse teabe leidmise lihtsamaks, jagades keerulise materjali seeditavateks osadeks.
• Vormindamise järjepidevus: Veenduge, et juhend oleks järjepidevalt vormindatud. Pealkirjadel, alampealkirjadel, kehatekstidel ja muudel komponentidel peab olema sama fondiperekond, suurus ja värv.
• Tabelid ja diagrammid: Kasutage tabeleid ja diagramme, et kuvada keerulisi fakte või võrdlusi arusaadaval ja hästi organiseeritud viisil. Diagramme võib kasutada seoste esiletõstmiseks või visuaalsete võrdluste pakkumiseks, tabeleid aga spetsifikatsioonide, tehnilise teabe või alternatiivide kokkuvõtmiseks.

Visuaalsed abivahendid ja illustratsioonid

Kasutusjuhendeid saab hõlpsamini juurdepääsetavaks muuta piltide ja visuaalsete abivahendite lisamisega. Need võivad anda rohkem konteksti, muuta juhised selgemaks ja lihtsustada keerulisi ideid. Kasutage selget, loetavat ja lihtsalt mõistetavat graafikat, diagramme ja fotosid. Kaaluge erinevate visuaalsete näpunäidete (nt värvikoodi, noolte või ikoonide) kasutamist, et eristada kriitilisi toiminguid või hoiatusi. Nägemispuudega ja ekraanilugejatest või muust abitehnoloogiast sõltuvatele kasutajatele arusaamise tagamiseks veenduge, et visuaalseid abivahendeid toetaks kirjeldav tekst. Järgnevalt on toodud mõned kasutusjuhendite illustratsioonide ja visuaalsete abivahendite olulised komponendid.

• Selguse suurendamine: Lisaks kirjalikele juhistele ja selgitustele kasutatakse illustratsioone ja visuaalseid abivahendeid. Näidates kasutajatele, mida oodata, kuidas tööd teha või milline peaks välja nägema kavandatud tulemus, võivad nad pakkuda visuaalset selgust.
• Samm-sammulised juhised: Kasutusjuhendites samm-sammuliste juhiste demonstreerimiseks kasutatakse sageli visuaalseid abivahendeid. Kasutajad võivad lihtsalt jälgida ja teha vajalikke tegevusi, jagades protsessi eraldi osadeks ja illustreerides iga sammu graafiliselt.
• Konteksti üksikasjad: Illustratsioonid ja visuaalsed abivahendid võivad pakkuda tarbijatele rohkem konteksti, et toodet või selle omadusi paremini mõista. Näiteks võib märgistatud diagramm rõhutada toote paljusid komponente, võimaldades inimestel selle elementidega tutvuda.
• Ohutusmeetmed: Visuaalsed tööriistad on ohutushoiatuste ja ettevaatusabinõude edastamisel väga kasulikud. Toote kasutamisega seotud võimalike ohtude või ohtude tähistamiseks võib kasutada pilte või sümboleid. Näiteks võib keelatud toimingute tähistamiseks kasutada läbikriipsutatud märki, samas kui punast hüüumärgi ikooni saab kasutada hoiatuse või hoiatuse edastamiseks.
• Tõrkeotsing ja probleemide lahendamine: Kasutusjuhendite tõrkeotsingu osades võivad abiks olla visuaalsed abivahendid. Kasutajad võivad neid kasutada raskuste diagnoosimiseks, levinud probleemide tuvastamiseks ja nende lahendamiseks nõu saamiseks. Kasutajaid võidakse juhtida protsessi käigus, kasutades vooskeemi või otsustuspuid, et määrata kindlaks probleemi allikas ja pakkuda sobivaid abinõusid.

Alternatiivsed vormingud

Juurdepääsetavus eeldab kasutusjuhendite esitamist erinevates vormides. Mõelge juhiste esitamisele erinevates vormides, näiteks punktkirjas, suures kirjas ja elektroonilises tekstis. Elektroonilise teksti kasutajad võivad kohandada fonti, stiili ja kontrasti vastavalt oma eelistustele. Piiratud nägemisega kasutajad võivad kasu saada suure tekstiga versioonidest, samas kui pimedad või raske nägemispuudega kasutajad saavad kasu punktkirjaga versioonidest. Te tagate, et erinevate võimetega kasutajad pääsevad käsiraamatule juurde ja saavad sellega edukalt suhelda, pakkudes mitut vormi. Siin on mõned tüüpilised alternatiivid file Kasutusjuhendite tüübid:

• Punktkiri: Puutetundlik punktkirjasüsteem võimaldab nägemiseta inimestel puudutusega lugeda. Kasutusjuhendeid on võimalik teisendada punktkirjaks, kasutades tähti, numbreid ja sümboleid tõstetud punktide abil. Punktkirja juhendid võimaldavad pimedatel või piiratud nägemisega inimestel iseseisvalt teabele juurde pääseda ja selles navigeerida.
• Suures trükis: Teksti lugemise hõlbustamiseks nägemispuudega inimestele või teistele, kellel on probleeme väikeste trükiste nägemisega, on suurte trükivormingute puhul võimalik suurendada fondi suurust ja reavahe. Et parandada loetavust ja muuta materjal nägemispuudega kasutajatele kättesaadavaks, võidakse kasutusjuhendid koostada suuremate kirjatüüpidega.
• Helivormingud: Andes teavet suulises vormis, võimaldavad helivormingud neil, kellel on nägemis- või lugemisraskused, materjali lugemise asemel kuulata. Kasutusjuhendeid on võimalik helina salvestada files või muuta need MP3- või CD-helivormingus kättesaadavaks. Toodet ja selle omadusi võib kirjeldada nii üksikasjalikult kui ka suuliste juhiste ja selgitustega audiojuhendites.
• Elektrooniline tekst: Kasutusjuhendi esitamist digitaalses versioonis, mida saab lugeda elektroonilistes seadmetes või millele pääsevad juurde ekraanilugejad, nimetatakse elektrooniliseks tekstivorminguks. Sageli pakutakse ühiseid elektroonilisi tekstiversioone file tüübid, sealhulgas PDF-id, Wordi dokumendid ja juurdepääsetavad e-raamatud. Need vormingud võimaldavad nägemispuudega inimestel ekraanilugejate või muude abiseadmete abil sisule juurde pääseda ja selles navigeerida.
• Video demod: Videomaterjali kasutades annavad videodemonstratsioonid nii visuaalseid kui ka helilisi juhiseid. Kasutusjuhendites võib neid kasutada alternatiivse vorminguna, et näidata, kuidas toodet seadistada, kasutada või tõrkeotsingut teha. Juurdepääsetavuse pakkumiseks viewKuulmisraskustega inimestele võib videotele kaasneda heliselgitused või subtiitrid.

Fondi ja loetavuse kaalutlused

Kasutusjuhendite loetavaks muutmiseks tuleb valida õige fondi tüüp, suurus ja kontrastsus. Valige kirjatüüp, mis on kergesti loetav, selge ja äratuntav. Üldiselt on sans-serif kirjatüüpe lihtsam lugeda, eriti neile, kellel on düsleksia või nägemisprobleemid. Kasutage lugemiseks mõistlikku kirjasuurust, mis ei ole liiga väike ega liiga suur. Vältige värvikombinatsioone, mis võivad põhjustada probleeme värvinägemisega kasutajatele, säilitades lugemise parandamiseks piisava kontrasti teksti ja tausta vahel. Kasutusjuhendite kirjatüübi ja fondi suuruse valimisel tuleb arvesse võtta järgmisi olulisi tegureid.

• Fondi valik: Valige lihtsad, loetavad kirjatüübid, mida on lihtne lugeda. Vältige liiga dekoratiivsete või stiilsete kirjatüüpide kasutamist, kuna need võivad muuta teksti raskemini loetavaks. Sans-serif kirjatüübid valitakse sageli nende selge ja lihtsa välimuse tõttu, näiteks Arial, Helvetica või Calibri. Serifi kirjatüüpe, nagu Georgia või Times New Roman, võib samuti hästi kasutada, kuid need võivad sobida paremini trükitoodete jaoks.
• Fondi suurus: Valige fondi suurus, mis on loetav erineva nägemistasemega inimestele. Kirja suurus peaks olema piisavalt suur, et lugeda, ilma silmadele liigset koormust tekitamata. Trükitud kasutusjuhendite puhul on sageli soovitatav kasutada 10–12 punkti suurust kirja; digitaalseid juhiseid võib siiski kohandada vastavalt kasutaja vajadustele.
• Kontrast: Loetavuse parandamiseks võtke arvesse teksti ja tausta kontrasti. Veenduge, et fondi värvil ja taustavärvil või tekstuuril oleks piisavalt terav kontrast. Kõrge kontrastsuse suhe muudab teksti hõlpsamini loetavaks, eriti neile, kellel on nägemisprobleemid või lugemisraskused. Parima loetavuse tagamiseks on sageli soovitatav kasutada tumedat teksti heledal taustal või vastupidi.
• Reavahe: Vähendades visuaalset segadust ja muutes kasutajatele ridade järgimise lihtsamaks, parandab tekstiridade vaheline piisav rearuum (eesmärk) loetavust. Selguse ja loetavuse tagamiseks peaks ideaalne reavahe jätma ridade vahele piisava tühiku. Vältige materjali, mis on liiga rahvarohke või liiga lähedal, kuna see võib lugemist raskendada.
• Lõigu struktuur: Lugemise parandamiseks tuleks tekst jagada selgeteks ja kokkuvõtlikeks lõikudeks. Et lugejatel oleks sisust lihtsam aru saada, peaks iga lõik käsitlema ainult ühte teemat. Tükeldage pikad lõigud alapealkirjade, täppide või nummerdatud loendite abil, et teksti oleks hõlpsam läbi lugeda.

Juurdepääsetavus digitaalsetes juhendites

Paljud kasutusjuhendid on nüüd digitaalajastul saadaval elektroonilisel kujul, nagu PDF-failid või veebijuhised. Oluline on tagada digitaalsete juhiste juurdepääsetavus. Muutke digitaalsed juhendid puuetega inimestele arusaadavaks, järgides juurdepääsetavuse juhiseid, nagu Web Sisu juurdepääsetavuse juhised (WCAG). See hõlmab fotode alternatiivset teksti, pealkirjade õige vormingu tagamist, õige värvikontrastsuse kasutamist ja klaviatuuri juurdepääsetavuse tagamist lehel navigeerimiseks. Kiire ja lihtsa juurdepääsu edendamiseks teabele võtke arvesse ka interaktiivsete elementide ja otsinguvõimaluste pakkumist. Digitaalsetes juhendites juurdepääsetavuse tagamiseks tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid:

• Sisu juurdepääsetavus: Veenduge, et nägemispuudega või lugemisprobleemidega kasutajad saaksid lugeda digitaalsete juhendite sisu. Kasutage sobivat semantilist märgistust, näiteks päist tags (H1, H2 jne) ja lõik tags, et pakkuda sisustruktuuri ja hõlbustada ekraanilugejatel selle läbimist. Inimestele, kes ei saa view fotod, diagrammid ja muud visuaalsed funktsioonid, kasutage alternatiivset teksti (alt tekst).
• Navigeerimise ja klaviatuuri juurdepääsetavus: Digitaalne juhend peaks olema koostatud lihtsa ja intuitiivse navigeerimisega, mida saab kasutada ainult klaviatuuriga. Kasutajad, kes ei saa kasutada hiirt või muid osutusseadmeid, peavad navigeerima klaviatuuri abil. Veenduge, et mis tahes interaktiivseid komponente, nagu lingid ja nupud, saab Tab-klahvi abil fokuseerida ja käivitada ning et need oleksid klaviatuuril juurdepääsetavad.
• Multimeedia juurdepääsetavus: Kui digitaalne käsiraamat sisaldab multimeediumikomponente, näiteks filme või helisalvestisi, veenduge, et need on kasutatavad. Inimestele, kes soovivad videote vaatamise asemel teavet lugeda, lisage subtiitrid või transkriptsioonid. Pakkuge nägemispuudega inimestele konteksti, lisades videosse visuaalsele materjalile heliselgitused.
• Värvi kontrastsus: Nägemis- või värvinägemispuudega inimeste loetavuse parandamiseks kasutage teksti ja tausta vahel sobivat värvikontrasti. Teksti loetavuse tagamiseks järgige WCAG-i (Web Sisu juurdepääsetavuse juhised) soovitused värvide kontrastsuse suhte kohta. Et värvipimedad inimesed ei saaks teatud värve eristada, ärge kasutage olulise teabe või juhiste edastamiseks ainult värve.
• Vormid ja sisestusväljad: Digitaalse juhendi vormide ja sisestusväljade kujundamine juurdepääsetavust silmas pidades on oluline. Kasutage sobivaid vormisilte ja siduge need täpselt vastavate sisestusväljadega. Et aidata kasutajatel vorme õigesti täita, esitage selged juhised ja kinnitussõnumid. Veenduge, et kasutajad saaksid vorme sirvida ja lõpetada, kasutades ainult oma klaviatuuri.

Heli ja video saated

Kaaluge heli või video lisamist kasutusjuhendisse, eriti keerukate juhiste või demonstratsioonide jaoks. Käsiraamatu sisu selgitavad helikirjeldused või jutustused võivad olla abiks nägemispuudega kasutajatele või isikutele, kes õpivad paremini kuulde kaudu. Lisage videotele subtiitrid, et muuta need kuulmislangusega inimestele kättesaadavaks. Kasutajad võivad hankida sisu viisil, mis kõige paremini vastab nende nõuetele ja eelistustele, pakkudes erinevaid vorme, näiteks heli- ja videosaateid. Kasutusjuhenditele heli ja video lisamisel tuleb arvestada järgmiste oluliste teguritega.

• Demonstratsioonid ja juhised: Heli- ja videotäiendused on väga kasulikud toote kasutamise kirjeldamisel või samm-sammult juhiste andmisel. Videod muudavad inimeste jälgimise lihtsamaks, näidates visuaalselt, kuidas toodet luua, installida või kasutada.
• Visuaalsed selgitused: Videod suudavad edukalt selgitada visuaalset teavet, mida võib olla raske ainult sõnadega seletada. Film võib näiteks näidata, kuidas teatud funktsiooni õigesti kasutada, või näidata, kuidas mitmed tootefunktsioonid üksteisega suhtlevad.
• Tõrkeotsing ja probleemide lahendamine: Heli- ja videosaade on kasulikud vahendid raskuste või sagedaste probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks. Videod võivad juhendada kasutajaid tõrkeotsingu protsessis, näidates graafiliselt, kuidas teatud probleeme ära tunda ja lahendada.
• Lühike ja asjakohane materjal: Heli- ja videosaadete loomisel püüdke materjali, mis on suunatud ja täiendab kasutusjuhendi tekstilist sisu. Olge ettevaatlik, et mitte koormata tarbijaid liigse teabe või pikkade filmidega. Selle asemel veenduge, et teave oleks endiselt asjakohane ja kasulik, visandades selgelt ja lühidalt olulised ideed ja vajalikud tegevused.
• Integratsiooni ja juurdepääsetavuse testimine: Veenduge, et kaasasolevad heli- ja videomaterjalid oleksid materjalis selgelt näidatud ja integreeritud sujuvalt kasutusjuhendisse. Tagamaks, et multimeediumikomponendid on puuetega inimestele juurdepääsetavad ja ühilduvad abiseadmetega, tehke ulatuslik juurdepääsetavuse testimine.

Mitmekeelne tugi

Kasutusjuhendites mitmekeelse abi pakkumine on üha mitmekesisemaks muutuvas kultuuris juurdepääsetavuse jaoks ülioluline. Et võtta arvesse kasutajaid, kes ei pruugi käsiraamatu keelt vabalt valdada, kaaluge juhendi tõlkimist paljudesse keeltesse. See tagab, et tarbijad saavad tootest aru ja seda edukalt kasutada ilma keeleprobleemideta. Pakkudes mitmekeelset abi, näitate, et olete kaasav ja pakute suuremale hulgale inimestele juurdepääsu neile vajalikele andmetele. Siin on mõned olulised tegurid, mida tuleb kasutusjuhenditele mitmekeelse toe lisamisel arvesse võtta.

• Tõlge: Kasutusjuhend tuleb mitmekeelse abi pakkumise esimese sammuna tõlkida mitmesse keelde. Täpsete ja kvaliteetsete tõlgete tagamiseks kasutage kvalifitseeritud tõlkijaid, kes valdavad vabalt nii lähtekeelt (originaalkäsiraamatu keel) kui ka sihtkeeli (keeli).
• Keele valik: Valige keeled sõltuvalt turu demograafiast ja sihtturust. Võtke arvesse keeli, mida räägib enamik teie kasutajaskonnast või piirkondades, kus toodet reklaamitakse. Keskenduge keeltele, mis mõjutavad ja toovad kasu kõige rohkem tarbijaid.
• Vormindamine ja paigutus: Pöörake tähelepanu mitmekeelse teksti vormindamisele ja paigutusele. Veenduge, et tõlgitud sisu mahuks määratud ruumidesse ja säilitaks originaalteksti esteetilise järjepidevuse. Teksti kattumise või liigsete tühikute vältimiseks võtke arvesse teksti laiendamise või kahanemise mõju erinevates keeltes.
• Tühjenda identifitseerimine: Teavitage kasutajaid, et saadaval on mitmekeelne abi. Seda saab saavutada, lisades kasutusjuhendi kaanele või sissejuhatavale lehele sildid või ikoonid, mis loetlevad saadaolevad keeled. Selgitage kasutajatele, kuidas käsiraamatut nende emakeeles hankida, olgu selleks siis eriväljaannete, veebiressursside või allalaaditavate PDF-ide kaudu.
• Kasutajate tagasiside ja tugi: Julgustage kasutajaid kommenteerima tõlgete täpsust ja selgust. Andke kasutajatele võimalus vigadest teatada või teha soovitusi muudatuste tegemiseks kasutusjuhendi mitmekeelsetes väljaannetes. Reageerige kiiresti klientide kaebustele ja tehke kõik vajalikud muudatused või parandused vastuseks kasutaja sisendile.

Abistavate tehnoloogiate arvestamine

Puuetega inimesed vajavad abistavat tehnoloogiat, nagu ekraanilugejad, kõnetuvastustarkvara või alternatiivsed sisendseadmed. view ja suhelda kasutusjuhenditega. Kasutusjuhendite loomisel arvestage nende abiseadmete ühilduvuse ja koostalitlusvõimega. Veenduge, et stiil ja sisu oleks korraldatud nii, et ekraanilugejad saaksid neid lihtsalt uurida ja mõista. Juurdepääsetavusprobleemide leidmiseks ja lahendamiseks testige käsiraamatut erinevate abitehnoloogiatega. Järgmised on mõned olulised tegurid, mida tuleb abitehnoloogiate kasutusjuhendit kirjutades meeles pidada.

• Ühildub ekraanilugejatega: Ekraanilugerid on abitehnoloogia, mida kasutavad nägemispuudega inimesed ekraanil oleva teksti valjuhäälseks lugemiseks. Õigest märgistusest ja ülesehitusest kinni pidades veenduge, et kasutusjuhendi sisu sobib ekraanilugejatega. Kasutage semantilisi komponente, et luua selge hierarhia ja hõlbustada ekraanilugejatel materjali (nt pealkirjad (H1, H2 jne), loendid ja lõigud) õiget läbimist.
• Piltide alternatiivne tekst: Lisage kasutusjuhendisse fotode alternatiivne tekst (alt tekst), samuti diagrammid, diagrammid ja muud visuaalsed komponendid. Ekraanilugejate kasutajad saavad pildi visuaalset teavet mõista, kasutades alternatiivteksti, mis pakub pildile kirjalikku selgitust. Alttekst peaks olema sisutihe, esilekutsuv ja väljendama pildi põhisõnumit või eesmärki.
• Klaviatuuri juurdepääsetavus: Kujundage kasutusjuhend nii, et see oleks täielikult juurdepääsetav ainult klaviatuuriga. Motoorsete raskustega kasutajad võivad hiire või muude osutusseadmete asemel kasutada navigeerimiseks klaviatuuri. Veenduge, et kiirklahve saaks kasutada interaktiivsetele komponentidele, sealhulgas nuppudele, linkidele ja vormiväljadele juurdepääsuks ja nende juhtimiseks. Täiustatud navigeerimise hõlbustamiseks esitage selged tähelepanunäitajad, mis näitavad praegu fookuses olevat elementi.
• Tiitrid ja transkriptsioonid: Kui kasutusjuhend sisaldab heli- või videomaterjali, lisage tiitrid või transkriptsioonid. Kuulmisraskustega inimesed võivad tänu subtiitritele jälgida video dialoogi ja müra. Transkriptsioonid pakuvad klientidele helimaterjali tekstilist versiooni, et nad saaksid seda lugeda, mitte lihtsalt kuulata.
• Kirjeldavad lingid: Kasutusjuhendi hüperlinkide esitamisel kasutage üldiste väljendite (nt "klõpsake siin" või "loe edasi") asemel üksikasjalikku lingi sõnastust. Kasutajad, kes kasutavad ekraanilugejaid, mõistavad paremini iga lingi konteksti ja lõppsihtkohta tänu kirjeldavale lingikeelele, mis määrab ka ühenduse päritolu.

Kasutajate tagasiside ja testimine

Kasutusjuhenditele ligipääsetavuse tagamiseks on oluline kasutajate testimine ja tagasiside. Kaasake testimisprotsessi erineva oskustasemega kasutajad, et koguda teavet ja märgata võimalikke täiustusi. Viige läbi kasutatavuse uuringud, et näha, kuidas inimesed juhiseid kasutavad, ja tuvastada probleemid, millega nad kokku puutuvad. Julgustage kasutajaid esitama kommentaare käsiraamatu kasutatavuse ja juurdepääsetavuse kohta, et juhendit saaks vajaduse korral täiustada. On võimalik veenduda, et käsiraamat rahuldab kasutajate nõudmisi ja edendab kaasamist, kaasates kasutajad disaini- ja arendusprotsessi. Kasutusjuhendite jaoks tagasiside küsimisel ja kasutajatestide tegemisel pidage meeles järgmisi punkte.

• Sihtpublik: Tehke kindlaks, kes on kasutusjuhendi sihtrühm, ja veenduge, et nad on testitavate hulgas esindatud. Vanus, kogemuste tase, keeleoskus ja kasutajate ainulaadsed nõudmised või juurdepääsetavuse nõuded on vaid mõned asjad, mida tuleb arvesse võtta.
• Testi eesmärgid: Seadke kasutaja testimiseks konkreetsed eesmärgid ja eesmärgid. Valige kasutusjuhendi funktsioonid, mida soovite hinnata, näiteks materjali täielikkus, juhiste selgus või kasutajate rahulolu tase.
• Testimistehnikad: Valige olemasolevate eesmärkide ja ressursside põhjal parimad testimistehnikad. Levinud tehnikad on kasutatavuse testimine, kus kasutajaid jälgitakse juhendil põhinevate tegevuste tegemise ajal, ning küsitlused või küsimustikud, mis koguvad sisendit juhendi teatud elementide kohta.
• Testi stsenaariumid ja ülesanded: Looge testimiseks usutavaid stsenaariume ja eesmärke, mis kordavad regulaarset kasutaja suhtlust tootega. Need hüpoteetilised juhtumid peaksid vastama tegelikele asjaoludele, kui kasutajad võivad juhiseid otsida käsiraamatust. Andke osalejatele konkreetsed juhised, seejärel vaadake, kuidas nad käsiraamatut ülesannete täitmiseks kasutavad.
• Vaatlused ja Interviews: Nii tähelepanekud kui ka interviews tuleks läbi viia kasutaja käsiraamatu kasutatavuse hindamise ajal. Pöörake tähelepanelikult kõiki väljakutseid, ebakindlust tekitavaid valdkondi või selgitustaotlusi. Märkige üles nende teod, märkused ja soovitused. Lisaks tehke interviews saada põhjalikumat tagasisidet ja anda osalejatele võimalus käsiraamatust vabalt rääkida.

Järeldus

Kasutusjuhendite kirjutamisel on kaasav disain ja juurdepääsetavus olulised tegurid, mida tuleb arvesse võtta. Tootjad võivad kaasava disaini põhimõtteid järgides tagada, et kasutusjuhendid on erinevate võimetega kasutajatele juurdepääsetavad. Peamised elemendid, millele keskenduda, on selge ja sisutihe keelekasutus, hästi organiseeritud teave, visuaalsed abivahendid, alternatiivsed vormingud ja ühilduvus abiseadmetega. Püüdes olla juurdepääsetav, muutuvad kasutusjuhendid kaasavateks tööriistadeks, mis võimaldavad kõigil kasutajatel esitatud teabega suhelda ja sellest aru saada. Juurdepääsetavuse kasutuselevõtt soodustab kaasamist ja mitmekesisust, parandades samal ajal üldist kasutaja- ja tarbijakogemust.